Kodanik! Seisata täna kaks minutit oma kangelaste auks.

Wõru Teataja 3.01.1925

Pärg ja küünlad Vabadussõja mälestusmärgi jalamile Antslas

Urvaste kalmistul

Täna 3. jaanuaril kell 10.30 min. jääb kogu maal töö ja liikumine kaheks minutiks seisma, leinaks ja mälestuseks neile, kes vabadussõjas tõid ohwriks isamaale oma elu. Pilk tagasi kadunud minewiku merre! Kodanik! Seisata täna kell 10.30 kaks minutit sügawas mälestuses ja tänutundes. . . Läbi mineviku udu kerkigu sinu waimusilmade ette sama silmapilk viie aasta eest. Tea, et siis tuli pööre Eesti orjarahwa ajaloos ja ta sai kätte õigused, mille maksmapanemiseks oli leegitsenud wabaduse tuli aastasadasid ta südames. Wabaduse päike sai siis oma loomuliku hiilge. Piirud olid löönud kahel otsal leegitsema ja wana Kalew oli kodu jõudnud — rahwale õnne tooma ja kodu uueks looma. Pidulikus tõekuues seisid meie Lauluisa unistused meie silmade ees. Wabaduse linik palistas kodumaad. . . * * * . Täna jätame 5 aastat seljataha sellest mälestusrikkast päevast, mil rahu Eesti vabariigi wäerindadel maksma pandi. See oli nimelt küll vaherahu, kuid tundus siiski, et waprad isamaa kaitsjad oma kangelastöö juba teinud olid ning et diplomaatiale üle jääb walada saavutatud tagajärjed rahvusvahelise õiguse normidesse. Karged ja külmad olid jõulud 5 a. eest. Tartus istus rahukonwerents Jaan Poska juhatusel, aga Narwa wäerinnal wõttis waenlane ette kõige ägedamaid kallaletungimisi. Kogu maa pilgud olid pöördud Naroowa kallastele, kus Eesti sõjamees kõige suurema külmawerelsuse ja kohusetundega lõi tagasi waenlase üksteisele järgnewad tormijooksud. Tartu rahukonwerents tugenes neil kangelaslikkudel päewadel, meie sõduri lugevatel õlgadel. Arwuliselt mitmekordselt suurem vaenlane ei hoidnud mehi ega kuule. Marune suurtüki tuli purustas weel jõulu ajal ühe meie asunduse ja küla. Arwuliselt suuremale waenlasele seadis Eesti sõjamees wastu teadwusest läbiimbunud tahte seista kaljukindlalt ja lõpuni rahwa ning maa wabaduse eest ja wõitis. 8. jaanuaril 1919. a. sõlmiti Tartus waherahu. Narwa väerinna kangelased otsustasid neil kuulsusrikastel päewadel Eesti saatuse. Saawutasime rahu ja riiklise iseseiswuse oma paremate poegade werega. Sellepärast on püha igale tõsisele eestlasele wabadussõjas langenute mälestus. Lääne suurrahwad leidsid kauni wäljenduswiisi oma sõjas langenud kodumaa kaitsjale mälestuse austamiseks. Nad katkestawad Versailles’i rahulepingu aastapäeval kaheks minutiks igasuguse töö ja liikumise. Paljastades sügawas leinas pea, tuletawad nad tänuga meele oma kangelasi. Silmapilk on siis sügaw-tõsine ja pühalik. Ka kõige tulisem kõne ei tungi niiwõrd hinge. Sama tee oleme meiegi walinud kangelaste mälestamiseks, kes oma werega waenuwäljal lunastasid meile wabaduse ja riikliku iseseisvuse. Wabariigi walitsus otsustas ka 1925. a. 3. jaanuaril elustada kõigi südametes langenud kodumaa poegade mälestust. Kodanik, seisata 3. jaanuaril kell 10.30 min. Paljasta pea leinas. Tuleta meele siis, kui palju waenuwäljal langenud on ohwriks toonud sinule ja meie armsale kodumaale. Seisatades suures leinas ja tõsiduses tõotame siis, et meie igal ajal walmis olema seisma lõpuni selle päranduse eest, mis vabadussõja kangelased meile jätsid. Kui 3. jaanuaril kell 10,30 min. kõlawad suurtüki paugud ja kiriku kellade helin, siis tardume kaheks minutiks sisemisel sunnil. Olgu see seisak mälestuseks minewikule ja tõotuseks tulewikule. Wabariigi walitsus on kindlas usus, et kodanikud täie teadvusega ning enesewalitsemisega kõik teewad, mis iganes nende võimuses, et kaks vaikivad leina minutit mööduks wastawalt nende suurele mõttele. Seisku siis kõik ja kõnelegu ainult südames. * * Wõrulane! Ülem silmapilk tervitab sind täna ja annab ühtlasi sulle võimaluse pisikesi tänu tuua neile, kes ohverdanud sinu heaks kõige kallima — ise enda. Enne kella pool 11. korraldatakse turuplatsil paraad sõjawäega kaitseliidu osavõttel. Garnisoni ülem wõtab paraadi wastu, siis kuulutavad suurtüki paugud sügawa mälestuse silmapilgu lähenemist ja helisewad leina, mälestuse ja tänukellad kiriku tornidest. Siis jääb kõik waikseks ja mõttesse — räägiwad südamed. . . Paljastatud peadega seisatame minewiku au ees ja tulewiku julgeoleku walguses. Orkester mängib leinamarsi. . . Isamaa hümni helidel läheme jälle oma löö juure tagasi. Siin anname tugewamini, kui kunagi enne, üksteisele kätt ühiseks tööks uuel aastal. Valgusest ja soojusest ei tule meil siis puudust.

Fotod relvarahu aastapäevast praegu