Lõuna-Eesti kaitseliidu suurlahing Põlwas

Lõuna-Eesti kaitseliitlaste tänawusügiseseks suursündmuseks oli 10. Ja 11. oktoobril Põlwa ja Kiidjärwe wahelisel maaalal peetud taktikaline õppus. See manööwer oli esimene Wõrumaa suurmanööwer, mis õnnestus kõigiti hästi. Osa wõtsid Wõrumaa, Petserimaa, Tartumaa ja Tartu linna malewad, kokku umbes 2000 inimest. Malewlased toimetati kohale esmajoones erarongidega ja autodel. Manööwreid juhatas kol.-leitnant Unt, kuna üksikuid pooli major Heljuste (Võrumaa Maleva pealik. Toim.) ja major Soo. Kõik malewlaste pääle pandud ülesanded täideti hästi-manööwreid wõib kõigiti kordaläinuks nimetada. Mingisuguseid wahejuhtumeid ja erilisi õnnetusi polnud. Wõru- ja Petserimaa malewad moodustasid rohelise poole. Nad asusid teele lahingwäljale laupäewa hommikul. Juba Antsla ümbruskonna kompaniide rohke osawõtt andis tõenduse, et huvi eelseiswate sündmuste wastu malewlaste ridades on suur. Mehi tuli suur prots. (protsent. Toim.)wälja. Lisa tuli juurde Wõrust ja järgnewaist jaamadest kuni Põlwani. Kaitseliidu erarong, ühes igasuguse warustusega saabus Põlwa raudteejaama laup. kella 2 paigu. Kulus tükk aega warustuse mahalaadimiseks, misjärele mitme orkestri saatel asuti teele Põlwa alewikku. Rõõmsas tujus sammuwad malewlased sirgetes ridades tõuswa „Raudtee-linna“ poole, keegi ei märkagi 3-kilomeetrilist maad. Põlwa kirikuplats-nagu sõjalaager. Awar plats täitub meestest, tulewadratsanikud, tulewad kahurid. Autod ja jalgrattad wooriwad üksteise reas. Kohale on saabunud ka mitu weoauto täit malewlasi Wõrust. Pääle lühikest peatust asutakse lõunatamisele-naiskodukaitsel on supid ootamas. Waewalt on keha kinnitatud, kui päälikud sõidawad lahingwäljale, et tutwuda lähemalt eelseiswa sõjakorraga. Roheliste juht major Heljuste selgitab õhtul algawat tegewust, jagades päälikutele wajalikke juhtnööre. Juba on aeg hämardunud ja Põlwa kirikuplats hakkb õrenema-malewlased korraldatakse üksuste kaupa alewiku põhjaserwale, asetudes siin-sääl taludesse. Waenlasest ei teata muud, kui et ta tahab Põwa pääle tungida. Wõru-Petserimaa kaitseliidul tuleb asuda selle tagasitõrjumiseks Puri mõisa ja Mammaste küla joonele kaitsele. Kella 8-aks saadetakse luursalgad wälja, kuna suuremad osad meeskonnast jääwad ootama järgnewaid korraldusi. Pole kerge tegutseda. On pilkane pime ja sjab wihmagi. Ei näe kolme sammugi pääle. Aga siiski ollakse asjalikult ülesannete man. Mõned wäiksemad kokkupõrked ööpimeduses waenlasega siis teatatakse päälikutele, et mehed wõiwad rahulikumalt puata. Pääle kella 12 ongi wäerinnal kõik waikne, staabid aga töötawad palawlikult, korraldusi homseks on palju. Natuke unetukastust  ja walgenedes ongi mehed wäljas, seda nii siniste kui ka roheliste poolel. Nõnda nimet. Wõru rügemendi neli kompaniid on paigutatud oma asukohtadele, luursalgad wäljasaadetud. Mõlemate luursalkade wahel tekiwad õige warakult tulewahetused, kuna aga pääwastupanu positsioonil on weel kõik waikne. Mammaste külasse tahawad sinised kas wõi wäewõimuga tungida. 4. Kompaniil eeskätt petserlastel, on teha tõsist tööd, et waenlase pääletungi tõkestada. Ka mujal rindel kostawad harwad püssipaugud. Suuremat lahingut aga alles oodatakse. Rohelised on teadmatuses. Nende seisukord pole kerge. Teatakse waid, et suur jõuk waenlasi tulemas, kuid kust, seda ei tea keegi. Siis koondatakse tugewad jõud-2. ja 3. Komp., kuhu kuulusid Antsla, Wõru, Wõru ümbruskonna jne. Kompaniid, rinde wasakule küljele s. o. Puuri mõisa piirkonda, sest sääl on maastik kinnisem ja waenlase pääletung tõenäolikum. Enne keskpäewa kella 11 ümber elawnebki tegewus rindel. Juba tulewad waenlase üksikud kolonnid metsaserwadel nähtawale. Tugewa kahuritule toetusel algab kogu rindel Tartu-meeste südi pääletung, mida kaitsewad ja pidurdawad rohelised. Kuulipildujadtärisewad, granaadid, fugaasid, pommid lõhkewad. Marutuli kummaltki poolt. Kuigi rohelised kõik teewad, mis waja teha, tungiwad sinised suurtel hulkadel pääle. Seisukord läheb kriitilisemaks. Suitsukatted, gaasid võetkse tarwitusele, taewalaotus aga kõmiseb lahingumürast. Meeleheitlik pingutus mõlemil poolel kestab üle poole tunni, siis hakkb tegevwus raugema, kuulipidujate tuli jääb aeglasemaks. Juba ongi näha, et waenlasel peaaegu wõimatu rindest läbi suruda ja Põlwa suunas edsitungi jatkata, kuid siis- Puri mõisa ees olewate metsade pääle wõtab waenlane wiimase pääletungi jõu kokku. Jällegi mürtsud, tärin, pragin. Mehed on hasardis, waata, et ei lähe kas wõi käsitsi kokku. Siis aga lõpetatakse tegewus. Ülesanne on sooritatud hästi. Jääb järele waid koondada üksused ning minna alewikku lõunale. Pääle wähese puhkuse ja kehakinnituse on aeg nii kaugel, et asutakse jaamaminekule. Kell 5 wiibki erarong sõjalased kojuteedele…

Waenlase läkitus roheliste wäerindele.

Waenlased lewitasid roheliste ridades üleskutseid, kus muuseas lubati ja garanteeriti järgmist:

1.  Muuta Wõru- ja Petserimaa kuulsa Tartumaa provintsiks.

2. Wõru ja Petseri linnadele anname kõige ideaalsema seltskondlise suurautonoomia.

3. Teie lagunewad tarwitajate-ühingud finanseerime elujõulisteks.

4. Petseri mahalõhutud wiinapoe ehitame üles kesk turgu ja määrame lahtioleku ajaks kl. 0001-kl. 2400, sissearwatud laada-, paastu-, ja gulänjepäewad. Petseri maakonnale anname piiramata pussitamiste, kakeluste ja löömingute ainuõiguse.

5. Wõrru asutame kolm seminari. Kadakasakste abil äsjaavatud Tartu usuteaduse eraakadeemia wiime üle Petserisse, kus umbkeelsetel waimulikkudel wõimaldame tasuta riigikeele äraõppimise. Irboskasse awame kõrgema tehnikumi mõjuwamate löögi- ja terariistade teaduslikuks uurimiseks.

6.  Antslale anname suurlinna nime ja kuulsuse. Urwaste kihelk. walmistame uue ja wäärika õpetaja ühes wärskemas eraakadeemias.

7. Põlwast ehitame tunnel-raudtee Põlwa jaama. Wundamendita ehitatud Põlwa pritsimaja tööde jätkamiseks walmistame wälismaal senipuuduwa plaani ja finanseerime ehituse kuni lõpuni.

8. Teie riigi- ja eravekslid pikendame kolme aasta pääle.

9. Walitsewaks keeleks määrame kuulsad Haanja, Setu ja Tiblade murrakud.

 Roheliste poolt aga lasti lendu wastulöögina järgmine proklamatsioon:

Sinised! Mis Teie jandate! Teil on räbal teenida, weel räbalam meie wastu sõdida. Andke kõik wabatahtliselt alla, sest asjatu on teil püüda Põlwa. Põlwat wõite näha ainult unes. Ärge meid, rohelisi, wihastage ja andke oma relwad wabatahtliselt meile üle. Neid wõtab igal ajal wastu päälik Jürgenson Puuri mõisas. Saate kehakinnituseks leiba ja hinge mõnuks tööd. Elagu rohelised!

Võru Teataja nr. 116 13. oktoober 1931 a