Kaitseliidu korraldamine edeneb jõudsasti

Läinud aasta lõpul algas korrapärane ja kavakindel kaitseliidu organiseerimine ja korraldamine. Töödega on juba kaunis kaugele jõutud, nagu kaitseliidu ülema abi hra Laretei esmaspäeval 19. jaan. ajakirjanduse esitajatele seletada võis. Kaitseliidu põhikiri on sõjanõukogus vastuvõetud. Alamkomisjon jättis kaitseliidu alluvuse küsimuse määramata, avaldades ainult arvamist, et ta siseministrile alluma peaks. Sõjanõukogu poolt vastuvõetud kava järele alluks kaitseliit sõjaministrile. Viimase seisukoha juures on väljamindud soovist. Et kaitseliit oleks üldise riigikaitsega lähedasse ühendusse viidud ja et tegeliku väljaastumise puhul kaitseliit otsekohe vastava kaitserajooni ülema juhatusel tegevusse võiks astuda. Muidu antakse põhikirjas kaitseliidule seltskondliku kaitseorganisatsiooni ilme ja sellep. on ka seltskonna enese algatusele suur vabadus jäetud. Kaitseliit jaguneb malevatesse, mida ulatusliselt moodustavad maakonnad ja suuremad linnad. Malevad omakorda jagunevad malevkondadeks. Kaitseliidu rivi jaotus sarnaneb üldiselt kaitseväe jaotusele s. o., moodustatakse jaod, rühmad, kompaniid, rügemendid jne. Sarnane jaotus on tarvilik selleks, et igal momendil oleks võimalik kaitseliidu tegelikust jõust ülevaadet saada ja otstarbekohaselt õppust korraldada. Kogu organisatsiooni ülemaks on kaitseliidu ülem ja tema abiks staabiülem. Ülemad on määratavad. Seltskonna poolt loodud keskorganisatsiooniks on keskkogu, vanemate kogu ja keskjuhatus. Keskkogu koosneb malevate esitajatest – igast malevast 2 esitajat. See valib omalt poolt vanematekogu, kes peab ühendust seltskonnaga ja valvab kaitseliidu majanduslise tegevuse järele. Keskkogu valib ka kolmeliikmelise keskjuhatuse, kuhu kuuluvad veel kaitseliidu ülem ja ta abi. Kaitseliitu võetakse vastu kodanikke 16 a. van. alates malevkondade juhatajate poolt 3 liikme vastutusel. Sisseastumine, samuti lahkumine on vabatahtlik. Praegu ulatab kaitseliidu liikmete arv üle maa 10.000 peale. Omavalitsuste toetus ulatab 3-4 miljoni margani. Käesoleva aasta eelarvesse on kaitseliidu jaoks üles võetud 15 milj. marka. Puuduvat osa loodetakse seltskonnalt saada. Vastava mundri tarvilikkus on otsustatud jaatavalt. Mõned mundri kavandid on juba sisse antud. Vorm kavatsetakse teha lihtne, et ta oleks väheste kuludega muretsetav. Eriti edenenud on Tartumaa maleva, kes enesele juba kindla palgalise pääliku on palganud.

(Võru Teataja nr.8 1925)