Antsla malevkond

Võrumaa malev XX

Antsla malevkonna staap Veski tänaval. Hävis II maailmasõjas

Maleva XX aastapäeval võib Kaitseliidu Antsla malevkond uhkusega tagasi vaadata oma senisele tegevusele, sest omakaitse tegevus Antslas on peaaegu sama vana kui Võrumaa Maleva, ja Antsla malevkonna ridades leidub mehi, kes juba 1917./18. a. seisid tegevatena omakaitse ja kaitseliidu koosseisudes. Ka praegu on malevkond oma koosseisult suuremaid allüksusi Võrumaa Malevas. Nii on kaitseliit Antslas kihelkondl. kaitseliiduna teotsenud juba Vabadussõja ajal, võttes osa sõjategevusest ja lahingutest ja teostades ühtlasi järjekindlat sisekaitse teenistust, nagu tegid seda teisedki tolleaegsed kaitseliidu üksused. Peale punaväe salkade väljatõrjumist riigipiirest tegutsesid Antsla- Mõniste ümbruses pikemat aega peaaegu eranditult Antsla kaitseliidu osad. Suurema ja ägedama lahinguna võttis vastu “Saeri” lahingu, kus julge ja ootamatu kallaletungiga ümber piiras enesest kaugelt suurema vastase väeosa, vihases võitluses viimase peaaegu täielikult purustas, sundides riismeid taanduma ja sellega vabastades lõplikult Antsla ümbruse vaenlastest. Samuti andis Antsla kaitseliit tol ajal oma koosseisust lõuna rindel teostavate väeosade täienduseks suurema osa nooremaid ja tublimaid mehi. Pärast 1. dets. 1924. a. veriseid sündmusi, kui kaitseliit kogu riigis reorganiseeriti, algas ka Antsla malevkond enamvähem praeguse koosseisuga oma tegevust. Esimeseks malevk. päälikuks oli reservkapten A. Karineel, kes riigikokku valimise puhul malevkonna pääliku kohalt lahkus, jäädes teotsema abipäälikuna kuni käesoleva ajani. 1. jaan. 1927. a. määrati kpt. Karineeli asemele malevk. p. k. t. res. Lipnik A. Melts. kes elu- koha muutmise puhul lahkus 1. jaan. 1928. a. Uueks malevkonna päälikuks määrati Meltsi lahkumise järele end. Võrumaa Maleva päälik res. kapten Rodion Treimuth, kes juhib malevkonda kuni 1934. a.  Kapten Treimuthi lahkumise järele määrati malevkonna päälikuks praegune päälik Herman Vooru. Territoriaalselt kuuluvad Antsla malevkonna tegevuspiirkonda Antsla alev, Vana-Antsla, Vastse-Antsla, Urvaste, Vaabina, Tsooru ja Linnamäe vallad, moodustades malevkonnas seitse samanimelist allüksust. Allüksustes on juhid pika tegevuse aja kestel vahetunud, peale Vaabina ja Linnamäe üksikrühmade, milliseid üksusi on juhtinud ühed ja samad isikud kaitseliidu algusest peale, esimest plk. J. Kets ja teist plk. Aug. Duberg. Peale eeltähend. allüksuste on malevkonna juures ellu kutsutud eriüksusi järgmiselt: 21. 06. 25. a. malevk. puhkpillide orkester (tol korral Vana-Antsla kompanii juures), mis on esimesi orkestreid Võrumaa Malevas, kes väärikatunnustuse osaliseks saanud mitte ainult kogu Võrumaal, vaid ka kaitseliidu üleriigilistel esinemistel. Orkestrit juhib algusest peale lipnik Aug. Must. 15. mai 1928. a. kutsuti ellu Antsla eskadron, kelle esimeseks päälikuks määrati lipnik H. Jaanimägi. Praegu teotseb eskadron Antsla ratsa k-dona. Pääle selle organiseeriti 1930. a. Laskeklubi, kes oli pikemat aega Laskurliidu liikmeks, 1933. a. suuskrattur ja side üksused ja 1936. a. Antsla r. kuulip. rühm.  Malevkonna allüksuste juures on alanud tegevust 19. apr. 1927. a. esimesena N.K.K. Vana-Antsla jaoskond, järgmistena sama aasta lõpul Vaabina ja Vastse-Antsla jaoskonnad, kuna teised jaoskonnad on kõik hiljem ellu kutsutud. 1927. a. on määratud esimesed malevk. eripäälikud, kelledest kuni käesoleva ajani on eripääliku ametikohal relvapäälik Rich. Samarüütel. Malevkonna esimene juhatus valiti 27. dets. 1927. a., kuhu kuulusid malevk. päälikuna kpt. Treimuth, abipäälikuna kpt. Karineel ja juhatuse liikmetena R. Samarüütel (üle 10 a. juhatuses), K. Kivi ja A. Rägo. Noorkotkaste ja kodutütarde rühmad on tegutsemas kõikide allüksuste juures alates eeltähend. eriorganisatsioonide tegutsemise algusest peale. Malevkonnas on koguaeg kestnud järjekindel tegevus ja organiseerimistöö. Nii on: suurte pingutustega rajatud kõikide allüksuste juures eeskujulikud ja ja lahinglaske seadeldistega varustatud laskerajad, mis on võimaldanud ette valmistada rida silmapaistveid laskureis, kes mialevkonnale ja ka malevale on toonud hulk väärtuslikke auhindu nii kodumaa kui ka välismaa laskevõistlustelt. Tegevusaja kestel on laskurite koosseis muutunud, kuid vana veteraanina püsib algusest kuni tänaseni esireas plk. Rih. Samarüütel.   -On ostetud täielik laadimise riistade komplekt, milline abinõu on võimaldanud laskuritele valmistada kohapääl täpsuslaskemoona. -On ostetud, ja osalt meeskonna poolt valmistatud, täielik side varustus, nii helklambid, keskjaam, telef. aparaadid jne. 1935. a. sai malevkond endale nägusa lipu. 1.maist 1932. a. on malevkonnal kasutada Vastse-Antsla as. puiestik, mis ilusamaid ümbruskonnas ja võimaldab suvel malevkonnal korraldada oma aastapäeva ja suvepidusid.1936. a. sügisel omandas malevkond Antsla alevis ostu teel maja ühes avara krundiga K. L. Peastaabi toetusel. Tähen. maja juures käib praegu suurem ümberehitus ja käesoleval sügisel sab malevkond endale ilusa kodu ja õppeplatsi ühes lähidamaa laskerajaga. K. L. Antsla m. juhatuse kuuluvad praegu malevk. plk. H. Vooru, kui juhatuse esimees, ja abipäälik kpt. A. Karineel, liikmed R. Samarüütel, A. Tuvikene ja E. Kivi. Antsla õppepiirkonnas on instruktoritena tegutsenud alljärgnevad ohvitselid: lipn. P Onno – sept. 1927. a. kuni okt. 1931. a., ltn. O. Puusepp – jaan. 1932. a. kuni aug. 1932 a., kpt. G. Sepp – aug. 1932 a., kuni apr. 1935. A., ltn. E. Raig – apr. 1935. a. kuni praeguseni. Majanduslikult on Antsla malevkond ennast kindlustanud korjanduste ja pidude abil ja aastane eelarve on täitunud alati. Suurema väljaminekuna eelarves tuleb märkida täpsusrelvade, täpsuslaskemoona ja õppeabinõude muretsemist, orkestrile suuremate toetuste andmist kui ka järjekindlat noorte rühmade toetamist. Antsla malevkond võib oma töö tagajärgedega täiesti rahul olla, kuna tema ridades on hulk maleva paremaid laskureid ja maleva rändauhinnad on juba teist aastat järgimööda võitnud Antsla malevkond. Peale oma otseste ülesannete on Antsla malevkond koos oma allüksustega Antsla ja ümbruskonna seltskondlike organisatsioonidega tihedas kontaktis töötanud. Nii on Antsla malevkond olnud algusest peale Vabariigi aastapäeva ja võidupüha pühitsemise algataja ja tegelik läbiviija koos teiste koh. selts. org-idega, samuti on ka malevkond toetanud kohapääl Vabadussõjas langenute mälestussamba püstitamist. Möödunud aasta sügisel koos kohaliku Põllutöökoja konvendi juhatusega korraldas malevkond Antslas rahvuspäeva, kus esinemisel peaminister hr. Eenpalu andis malevkonna kohta parema atestatsiooni. Ei ole peaaegu ühtki seltskondlikku algatust ja ettevõtet, kus K. L. Antsla malevkond või mõni allüksus ei lööks kaasa juhtiva osana. Antsla malevkond on tema peale pandud kohustusi võtnud tõsiselt ja on koondanud nii noori kui vanu ühise perena oma lipu alla meie riigi ja rahva kodukaitsjatena. Kui see kodumaa armastus ja visa Eesti vaim ka edaspidi saadab meid meie töös ja tegevuses, siis kaitseliidu Antsla malevkond Võrumaa Maleva allüksustena suudab tema peale pandavaid kohustusi kanda korralikult. Antsla malevkond on oma verega aidanud lunastada Eesti vabadust, aidanud luua korda ja arendada meelsust, mis viiv meid sihile õilsa vaba kodu ehitamisel ja selle kaitsmisel. Võrumaa Maleva XX juubeli aastapäev kohustagu meid tulevikus veel suurema innuga töötama oma kodu, oma rahva ja riigi kasuks.  

(Võrumaa Maleva XX aastapäevale pühendatud aastaraamatust 1937)