Aasta ohvitser

IMG_0959Võrumaa maleva teavituspealik Uno Minka

Kaitseliidu (KL)Võrumaa malevale on viimastel aastatel jagunud kõrgeid ja väga olulisi tiitleid nii spordis, lahingväljaõppes kui ka persoonide tasandil. Kahtlemata tundsid kõik malevlased ja Tiia sõbrad, tuttavad heameelt , kui möödunud aastal tunnistati Eesti ajaloos esmakordselt KL aasta tegijaks naine, seersant Tiia Kiis. 16. novembril saime teada, et Eesti Kaitseväe aasta ohvitseri tiitli vääriliseks on tunnistatud KL Võrumaa maleva staabiülem kapten TOOMAS PINDIS. Taaskord on põhjust uhkust tunda, kuna nii kõrge tunnustuse peab millegi väga erilisega ära teenima. Pole kahtlust, Toomas ongi eriline, ülitöökas, aktiivne ohvitser, kes on pikki aastaid panustanud Eesti kaitseväe arengusse nii piirivalve kui ka KL ohvitserina. Tunnen kangelast alates aastast 2000, kui toimus Antsla üksikkompanii aastakoosolek. Alates sellest aastast ongi Toomas Pindis KL liige. Võrumaa maleva väljaõppeülema ametikohale asus ta suvel 2012 pärast teenistust Kagu Piirivalve Piirkonna staabis. Märtsis 2013 aga edutati kapten Toomas Pindis maleva staabiülemaks. . Teda jätkub kõikjale. Üritused, olgu need suured või väiksed õnnestuvad, sest Toomas oskab valida enda meeskonda tugevad ja targad tegijad, oskab rakendada kõiki tööle, sulatab kokku head ideed. Kui Võrumaa malev pidi korraldama  KL üleriigilised suvepäevad Võrus, oli ikka vaevanägija Toomas jak ui sellel aastal korraldas malev Admiral Pitka luurevõistluse, usaldati loomulikult Toomasele pearoll. Ei möödu ühtegi laskevõistlust, kus Toomas pole peakohtunik. Vähe sellest, ta ise laseb ideaalselt, omades kõige värvikamat tiitlit KL – s „ESIKÜTT“. KL vande andmise üritused ei möödu ilma Toomaseta, samuti metsavendade mälestusüritused või konverentsid. Kui aga maleva liputoimkonda on sihvakaid ,sirge seljaga mehi vaja, on Toomas alati nõus ja ta hoiab uhkelt maleva lippu.

Toomas, palju õnne!

Sinust on juba palju kirjutatud, kuid paljud ei tea Sinu eluloolist tausta. Loodan , et Sa leiad pisut aega, et minuga vestelda ning vastata mõnele küsimusele. Nii kõrge tiitel eeldab, et Sinu kohta saavad paljud Sinu kolleegid, Sinu sõbrad ja tuttavad teada enamat. Kindlasti on huvitav teada, mis puust oled, kuidas möödus Sinu nooruspõlv, Sinu õpingud. Mis on olnud need sündmused, need asjaolud, et Sinust sai ohvitser. Mida tähendab Sinule tiitel “aasta ohvitser”?
Esmalt, muidugi tuli see minule väga suure üllatusena, Võrumaa malevas osati seda väga hästi saladuses hoida. Kuni viimase hetkeni ei olnud minul teada, millega just mina KV juhataja vastuvõtu ära teenisin. Kuna on tegemist EKV aasta ohvitseri tiitliga, siis seda austusväärsem see on. See tiitel on lahti sõnastatud järgnevalt – selle kandja on usaldusväärne ja professionaalne, tegevus ja käitumine tekitab ühtekuuluvust ja tõstab kaitseväe mainet, on algatusvõimeline ja aktiivne väljaspool otseseid tööülesandeid, järgib ning kannab endas kaitseväe põhiväärtusi. Leian, et Kaitseväes on palju samaväärseid ohvitsere ning isegi paremaid kui mina. Miks see vaekauss just minu poole kaldus ei oska isegi öelda, seda peab komisjoni käest küsima. Kuid on hea tõdeda, et minu panust ja tegemisi on tähele pandud ja seda hinnatakse nii kõrge tiitliga.

Mida Sa tunned, kas on heameel saada nii suure tunnustuse osaliseks ?
Loomulikult on minul selle üle hea meel, sest see ei ole tunnustus ainult minule, vaid ka kõigile, kellega on minul au koos töötada ja teenida, ja seda nii Kaitseliidus ja ka Kaitseväes, siin on panus teistelt riigiasutustelt ja omavalitsustelt ning loomulikult ka minu perekonnalt

Palun räägi nüüd endast lähemalt? Kus oled sündinud, mis koolist algas Sinu õpiteekond?

Olen sündinud 05.10.1971.aastal Võrus. Lapsepõlv möödus Lasva külas, koolitee algas minul Lasva Algkoolis. Põhihariduse omandasin Kääpa 8-kl koolis, jätkates õpinguid Võru Tööstustehnikumis metalli erialal. Kõrghariduse omandasin Sisekaitse Akadeemias (SKA ) piirivalve erialal. Kahjuks jäi lõpetamata magistrantuur sisejulgeoleku erialal, kus tööülesannete tõttu magistritöö kirjutamine jäi soiku.

Missugused õppeained Sind põhikoolis või gümnaasiumis enam köitsid? Miks?
Mis õppeaine ikka noorele poisile ja mehele meeldida saab, ikka kehaline kasvatus, tehnikumis loomulikult metallide töötlemine ja mehhaanika.

Kas oled läbinud riigikaitseõpetuse kursused gümnaasiumis?
Sellel ajal, kui mina koolipinki kulutasin, olid teised õppeained, nagu sõjaline õpetus ja muud sellised ained, mida ei maksa isegi nimetada. Põhikoolis oli meie klassijuhatajaks hr Valdur Andsumäe, kes oli suur loodusesõber ja kelle eestvedamisel sai klassiga mitmetel matkadel ja loodussõprade laagrites käidud.

Kuidas ja millal sündis otsus siduda oma elu militaarvaldkonnaga, piirivalvega, Kaitseliiduga?
Tegelikult sai asi alguse Kaitseliidust, mil oma sõbraga sai tuldud Võrumaa malevasse noore poisina. Mäletan hästi neid enesekaitse treeninguid Võrukivis, kus juhendajaks oli tulevane malevapealik Aigar Liping. Aga minu tee viis hoopis läbi Kodukaitse ridade piirivalvesse, kust mina oma teenistust alustasin. Algul vabatahtliku piirikaitsjana esimeses Remniku lennus. Olen saanud olla osaline esimeses taasiseseisvunud Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil 24.02.1991.a. Aasta keskel, mil seadustati ka ajateenistuse läbimine, jätkasin ajateenijana. Jäin üleajateenijana piirivalvesse 1992.a algusest, millest ka algab minu tegevväelase karjäär. Olen teeninud tegevväelasena piirivalves erinevatel ametikohtadel kuni 2007 aastani, mil Piirivalves läks teenistus üle Piirivalveseaduse alla ning mind arvati kaitseväelasena reservi kapteni auastmes. Jätkasin teenistust Piirivalveametis ja hilisemas ühendasutuses Politsei- ja Piirivalveametis, kuni 2012.a suveni, mil tulin tagasi Kaitseväe tegevteenistusse, teenistuskohaga Kaitseliidus.

Mis oli Sinu esimene kursus või koolitus, mis on enim meelde jäänud?
Meenub väga eredalt 1994.a ohvitseride kursus toonases Riigikaitseakadeemias, kus ma kohtusin ja sain tuttavaks paljude sõprade ja töökaaslastega Kaitseväest, Kaitseliidust ja Piirivalvest, kelledega praegu tööalaselt ka väga palju kokku puutun.

Millal oli Sinu silm ja käsi nii hea, et tulid esimesed „kümned“ märklehte, missugused need relvaliigid olid?
Esimesed kokkupuuted relvadega on ikka pärit lapsepõlvest. Minu isa ja tema vend olid jahimehed ja esimene „purakas „oli aastavahetusel jahipüssist. Edasi nägin ja sain relvi katsuda juba tehnikumis sõjalise õppe raames.. Peale seda juba piirivalves ja vabatahtlikuna Kaitseliidus. Relvad ja nendest laskmine on minule alati kuidagi meeldinud ja sobinud ning praegugi vean meie maleva lasketreeningu gruppi. Olen meie malevas kolmas „Esikütt”, lastes selle tulemuse automaadist harjutuses 1 ja harjutuses 2 ning püstolist. Proovin seda nüüd korrata ka väiksekaliibrilisest relvast lastes.

Kas oled viibinud välismissioonidel? Ei ole

Kas oled õppinud NATO või teiste riikide sõjakoolides, läbinud kursusi välisriikides?
Välisriigis olen õppinud vaid piirivalves töötamise ajal.Käisime seitsme eesti kolleegiga Saksamaal ja õppisime Lübecki Piirivalvekoolis 1998 pea aasta.

Palun räägi ka oma perest.
Minu kallis kaasa on Tiina Pindis, kes kuulub ka Kaitseliidu ridadesse, töötab Politsei- ja Piirivalveametis, Lõuna Politseiprefektuuri Luhamaa maanteepiiripunktis.

Kuidas abikaasa suhtub Sinu ohvitseri pingelisse töösse?
Kogu minu teenistusliku karjääri juures on ta minule alati suureks toeks ja abiks olnud, ajast mil meie teed ristusid. Seda panust ei ole võimalik hinnata. Tänu tema mõistvale suhtumisele ja kohati ka suurele järeleandmisele, olen saanud mina enda väga head karjääri teha. Eks perel polnud kerge, kuna olin kaua eemal, pikad koolitused välisriigis, pikad komandeeringud ning rotatsioonid (3 aastat Tallinnas) töökohas. Suured tänud talle selle eest.

Kas Sinul jääb üle vaba aega perega koosolemiseks?
Seda tuleb leida. Meil on ühiseid spordihuve (rattasõit, pallimängud, matkamine), muusika (laulmine, pillimäng) ja kui õnnestub, siis võtam ette ka ühise perereisi. Näiteks eelmisel aastal käisime perega Austrias ja Saksamaal.

Sul on noorem vend Urmas, kes samuti töötab Võrumaa malevas. Mida teed koos oma venna Urmase perega?
Vennaga on meil väga palju tööalaseid kokkupuuteid, aga traditsioonilised perede kokkusaamised jõulude ajal ja tähtpäevadel on alati toredad.

Palun tutvusta laiale lugejaskonnale ka oma lapsi! Kas neistki saavad isa elukutse järgijad?
Meil on peres kaks last. Vanem tütar, Karmen Pindis (1996), õpib Tartus IT-d ja noorem,Moonika (1999), õpib Võrus uues Gümnaasiumis. Moonika kuulub ka Kodutütarde ridadesse. Ma ise ei soovi seda, et minu tütardest sirguksid sõjaväelased, aga kui neist keegi ka elle elukutse valib, siis see on nende valik ja mina takistusi ei tee.

Räägi palun veel oma hobidest! Tean, et oled kõva laulu ja pillimees.
Laulan kolm aastat Lasva meeskooris. See on huvi, mille ma sain juba põhikoolist meie toonaselt direktorilt Paul Vardja´lt, kes oli tore laulu ja pillimees. Samuti meeldib mulle kitarri mängida, meil peres kõik mängivad natuke midagi, seepärast on tore ühistel koosviibimistel musitseerida. Spordialadest on hingelähedane rattasõit, olen MTÜ Haanja Rattaklubi asutajaliige ning pikaajaline juhatuse liige. Olen MTÜ Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu (EPOK) liige ning MTÜ Lõunapiiri Ohvitseride Kogu (LOK) liige ja juhatuse esimees. Kõik see, mida tööväliselt teen, aitab pingeid maandada ja hoiab mind vormis.

Nüüd pisut ka KL teemal. Mida saaks malevas teha selleks, et meie read veelgi kiiremini kasvaks vääriliste võitlejatega?
Tegevus noortega koolides ja noorteorganisatsioonides, see on meie kasvulava uute liikmete saamiseks. Oluline on töö noortega ning pidev koostöös KV toetuse väejuhatusega. Need, kes on läbinud ajateenistuse ning on arvatud reservi, oleks kõik KL ridades teretulnud.

Kuidas hindad meeskonnatöö taset meie malevas?
Mind on kuidagi huvitavalt alati ümbritsenud töökas ja tore kollektiiv, seda ka siin KL Võrumaa malevas. Eks ikka king pigista siit ja sealt (täitmata ametikohad, vähene ressurss jne), kuid ühiste eesmärkide saavutamiseks pingutatakse ühiselt ja toetatakse teineteist, kui kuskil raske on.

Jätkame „vaba mikrofoniga”.
1 Missugune lahingrelv on kõige parem, millest oled saavutanud häid tulemusi laskmises?
 AK 4 ikka, sest see relv on saanud juba nii käepäraseks ja sinasõbraks
2 Sinu lemmikvärv? Roheline, vana hea Piirivalve värv
3 Sinu lemmikspordiala? Jalgrattasport
4 Sinu lemmikloom? Meie kodune kass KIKI, kes võeti elamisse“ üle minu laiba“
5 Palun ütle oma tähtkuju horoskoobi järgi? Olen Kaalude tähtkujus (05.oktoober) sündinud vana” hea siga” (1971)

Umbes kuu enne kõrge tiitli omistamist oli minul Toomasega jutuaineks piirivalve teema , uued tuuled jõustruktuurides, arutelud teemal, kas peaks taastama piirivalve, uued seisukohad seoses pagulastega.
Nüüd, kus maailm on silmitsi pagulasteemaga, terroriohuga, tõusetub üha enam päevakorrale meie piiride kindel kaitse, turvalisus jne.
Toomas :“Veel pole Vene ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud piirilepet, ent esimesed kaks piiriposti, mis pidulikult püsti pandi, tekitasid heameelt. Olime koos kolleegidega need, kes kunagi ka piiriposte püsti panid.“
Toomas : “Enne kui ma teenistusest piirivalves lahkusin pidin saama piirivalve kolonelleitnandi pagunid, ent seekord läks nii . Minul oli piirivalves piirivalvemajori auaste. Veel senini on munder alles.”
„Sul ei mahu mundrile enam ordenid ja medalid ära, neid on niivõrd palju,” püüdsin tögada Toomast. Ta muheles ja pigem naeratas, mõistes, et saan väga hästi aru. Need autasud on välja teenitud õiglaselt, ausalt, need on tunnustuseks laitmatu teenistuse eest, teenides oma rahvast ja olles tegija igas valdkonnas.

Lõpetuseks käsitleme ka Võru jaoks järgmisel aasta üliolulist sündmust , kuna VÕRU on 23 juunil 2016.a Võidupüha paraadilinn.

Kuidas kulgeb ettevalmistus selle nimel, et paraadipealinn jääks kõigile meelde, et kõik sujuks ladusalt, täpselt ja eeskujulikult?
Ettevalmistavad ja tegevused käivad, maastikuluure on tehtud, käivad läbirääkimised „kõrgemaga“, et ei oleks traditsiooniline jaanipäeva ilm. Peab ütlema, et eks ta üks suur pingutus kogu malevale tuleb.

Mida soovid kõigile kaitseliitlastele Võrumaal, terves Eestis?
Olge aktiivsed ja initsiatiivikad, sest igast pisikesest panusest sünnib midagi suurt ja mis saab olla toredam, kui olla selles osaline. Riik, see olemegi meie ja oma julgeolekut peame me hoidma ise, ei tee seda keegi meie eest. Ärgem olge keti nõrgim lüli, vaid karastage ja kindlustage end, omandage teadmisi ja oskusi ning kinnistage neid praktikas. Lühidalt – tehke kohusetundlikult seda, mida te vabatahtlikuna Kaitseliiduga liitudes tegema tulite.

Missugused on Sinu soovid peagi lõppeva aasta puhul?
Rahulikke ja valgeid jõule ja turvalist aastavahetust oma perede ja sõprade keskel.

Mida soovid uueks aastaks?
Piisavalt aega kõigile. Sest aeg on üks meie väärtuslik vara, mida tuleb leida oma pere oma sõprade ning oma töökaaslaste jaoks.

Tänan Sind, et leidsid aega minuga intervjuuks.
Edu, jaksu ja tervist soovides loodan, et nende minu soovidega ühineb kogu meie Võrumaa maleva töökas pere. Sooviks, et Sinu pagunitel säraksid 2016.a kindlasti ka majori kuldsed tärnid, oled need kuhjaga ära teeninud .